Eesti lapsed näevad televisioonis liiga palju ebatervislikke toidu- ja joogireklaame

Tartu Ülikool tegi ühes Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) uuringu, milles analüüsiti, kui palju näevad Eesti lapsed ja noored televisiooni vahendusel toidureklaame. Valminud aruandest ilmnes, et 69% toidu- ja joogireklaamidest ei tohiks lastele näidata, sest need soodustavad valesid toitumisharjumusi ning ebatervislikku eluviisi.

Uuringu käigus salvestati 2023. aasta mais TV3, Kanal 2 ja Nickelodeon Juniori kanalil nelja päeva jooksul kõik näidatud reklaamid, eraldi analüüsiti toidu- ja joogireklaame. Kokku salvestati reklaame 12 päeva. Selle ajavahemiku reklaamidest moodustasid suurima osa, 32,7% toidu- ja joogireklaamid.

Üks uuringu korraldajatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi infokorralduse spetsialist Ele Kiisk selgitas, et kõik reklaamides näidatud toidud ja joogid kategoriseeriti WHO metoodika alusel. Seejärel otsustati toitainete profiili väärtuste põhjal, kas tooted on lastele reklaamimiseks sobilikud. Selgus, et 69% neist reklaamidest ei oleks tohtinud lastele näidata: keskmiselt näidati tunnis 10,7 reklaami, millest 7,3 olid toodete kohta, mida ei peaks lastele propageerima. Kiisa sõnul näidati toidu- ja joogireklaamides kõige rohkem šokolaade ja maiustusi (20,3%), jooke, nagu mineraalvesi, kohv, Coca-Cola, nektar ja alkoholivabad alkohoolsed joogid (12,9%), ning värsket ja külmutatud liha (10,4%).

Kiisk selgitas, et lapsed ja noored on toidutööstuse jaoks oluline sihtrühm, sest lisaks kliendiks olemisele mõjutavad nad oma pere ja eakaaslaste ostuotsuseid. „Lapsed on haavatav sihtrühm, sest nende arengulised iseärasused mõjutavad reklaamsõnumite mõistmist ja võimaldavad neid ära kasutada. Laste kokkupuude ebatervisliku toidu ja joogi reklaamidega suurendab nende tarbimist. Ülekaaluliste noorte arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Eesti kooliõpilaste 2002. aasta tervisekäitumise uuringu kohaselt oli Eestis liigse kehakaaluga 6% 11–15-aastastest õpilastest. 2022. aasta uuringu järgi oli aga juba iga kolmas noor ülekaalus.“

Ta lisas, et mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremusega seotud neli peamist käitumuslikku riskitegurit on tasakaalustamata toitumine, tubaka tarvitamine, alkoholi liigtarvitamine ja vähene kehaline aktiivsus. „Ülekaalulisus ja rasvumine põhjustavad WHO Euroopa piirkonnas enam kui 1,2 miljonit surma aastas. Kõrge vererõhu, toitumisprobleemide ja tubakatarvitamise järel on ülekaalulisus ja rasvumine neljas surmapõhjus,“ ütles Kiisk.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kadi Reintammi sõnul näitas uuring, et Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend ega eneseregulatsioon ei kaitse lapsi tervist mittetoetava toidu- ja joogireklaami eest. „Näeme, et ülekaalulisuse üha kasvava probleemiga võitlemiseks tuleb muude meetmete hulgas kaitsta lapsi sobimatu reklaami eest,“ rääkis ta.

Eestis jõustus 2023. aasta 1. jaanuaril Eesti Ringhäälingute Liidu (ERL) tegevusjuhend „Vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Lastele suunatud reklaam“, mille eesmärk on kaitsta laste tervist ning toetada tasakaalustatud toitumist. Nõuded on kõigile ERL-i liikmetele kohustuslikud ja järelevalve toimib eneseregulatsiooni põhimõtetel.

Tutvu Eesti kohta valminud aruande ja Sotsiaalministeeriumi faktilehega. Maailma Terviseogranisatsioon on metoodika „Monitoring of Marketing of Unhealthy Products to Children and Adolescents – Protocols and Templates“ põhjal korraldanud samasisulisi uuringuid ka näiteks Portugalis, Armeenias ja Kõrgõzstanis.